Triinu Tammis

Väriheina värinaga
hingevärinal
seisab tillukene mõte
hingeväraval:
pea mind kalliks,
ära väsi
hoidmast mind ja ennast,
hoia mulle oma tunded,
hoia mulle ennast.

***

A. Saadik

Päev mu aknataga
on vihmatriibuline.
Silmapiir litsutud vastu klaasi.
Ahjus puud ei võta tuld.
Novembrikuus
kui ududehall rõske sall mu õlul.
Külmetab keha.
Sinule mõtlen, et süda ei jahtuks...

***

A. Saadik

VALUS ON TÕDEDA,
et armastus
võis olla päris tavaline põlev küünal,
mille põlemise imelistest hetkedest
jääb järele vaid
näotu rasvakänkar.

***

M. Raudsepp

Taas õitsevad vesiroosid
ja kollased jõekupud
on avanud
oma salapärase karika.
Valge veeliilia
sa tood mu meeltesse
imelise lootoseõie,
mida ma kunagi pole näinud.
Oh te põhjamaised valged lootosed,
ilu keset vetesüle.
Õitsegu igas südames valge vesiroos
nagu põhjamaine armastus.

***

M. Raudsepp

Noored pihlakad
metsaserval
ja mu aed
lõhnavad üleni
armastusest.
Männiokastelt
pudeneb vihmapiisku
mis auruna
tõusevad
päikese embuses
õhku.
Lõppude lõpiks
jäävad kõigest
ainult mälestused,
mis meenuvad vahel
nagu muinasjuttude algus
et oli kord.

***

M. Raudsepp

Kõik on juba
kunagi teistel
kusagil
öeldud
võibolla
aegade alguses.
Peeglisse
tarmdunud pilgul
süüvin
oma näkku.
Oh meeletust.
Igavese tunde ülevust.
Olen endasse
kogunud tuhendeid
sõnu,
ikkagi jäänud
Sulle ütlemata.
Tean
et leiad nad
pungadest
ja tuulest
kui tuled
mu tunnete
                  tulisele aasale.

***

M. Raudsepp

Mida on minul
pakkuda Sulle
Sa võibolla
ei vajagi mu tundeid
mida saadan Sulle
igas hommikuvalguses,
sosistan igal päeval.
mõtlen igal õhtul.
Võta vastu
mu tagasihoidlikud
annid
nagu kannikesed
ja mõtle nad
punasteks roosideks.

***

M. Raudsepp

Mõnikord naib mulle
et me kohtume uuesti meres
korallide ja merekarpide riigis.
Võidolla sünnib seal
meie armastuse tempel
seal
Lõunamaa sügavsinise taeva all
siidpehmete ööda varjus.

***
 
M. Raudsepp

Mulle tundub
                                           et kõik lilled mu aias õitsesid Sinule
                                    et kõik marjad küpsesid Sinule
                                                et mu linavästrikud mõtlesid vaid Sinule
ja mina ise
                                         olen end igaveseks andnud Sinule.

***

Romantiline
M. Raudsepp

Seal kusagil kaugel
veikleb kristallpuhas vesi
mille õitsevad kummalised lilled,
on inglise muru
ja seitsme torniga loss.
Aedades lõhnavad reseedad
ja leegivad punased liiliad.
Jõekaldal jalutavad flamingod
ja tiigipeeglil ujub luigepaar.
Palmide ja küpresside rohelus
peegeldub vees.
Kaks- naine ja mees
korjavad mangopuul
valminud vilju
ja nende huulil
pärlendab mahlapiisku.
Kuninglik ilu kumab nii
et mu õnneliknukras pisaraski
peegelduvad tiigivest
                ja flamingod
          ja liiliad
seal kusagil kaugel
kus on seitsme torniga loss.

***